Õpilasesindus

E. Vilde nim Juuru Gümnaasiumi

Õpilasesinduse liikmed 2008-2009õa.

Sonia Ruus – 5. kl

Rasmus Liiv – 5. kl

Kristina Tammsoo – 6. kl

Kelly Leo – 6. kl

Rauno Vahtre – 7. kl

Triinu Tuberik – 7. kl

Kristel Leola – 7. kl

Noora Ustav – 8. kl

Mihkel Kibur – 8.kl

Madis Mäekivi – 9b. kl

Helina Roosimaa – 9b. kl

Diana Niinpalu – 9a. kl

Siim Luhaorg – 9a. kl

Maarja Sündema – 10. kl

Jürgen Piigli – 10. kl

Margo Klandorf – 10. kl

Merike Orgmäe – 10. kl

Rage Riismann – 11. kl

Laura-Lote Rosin – 11. kl

Triin Ahlberg – 11. kl

Liis Lember – 12. kl

Terje Leola – 12. kl

Õpilasesinduse juhatus:

Õpilasesinduse president on TERJE LEOLA

Õpilasesinduse asepresident on RAGE RIISMANN

Õpilasesinduse koosolekute protokollija MAARJA SÜNDEMA

Välissuhete toimkonna juht on Terje Leola.

Välissuhete toimkonna ülesanded: suhtlemine kooliväliste asutuste ja organisatsioonidega, sõpruskoolidega suhtlemine ja sõpruskohtumiste organiseerimine, kooli esindamine väljaspool kooli, kooli maine kujundamine väljaspool kooli, küsitluste tegemine ja kokkuvõtete analüüsimine, välisinfo edastamine õpilastele.

Sisesuhete toimkonna juht on Laura-Lote Rosin.

Sisesuhete toimkonna ülesanded: kooli sisesuhete parandamine (õpilane-õpilane, õpilane-õpetaja jt), siseküsitlused kooli elu teemadel ja nende kokkuvõtete analüüsimine, siseinfo jagamine õpilastele, kuukalendri tegemine, tegelemine sellega, et õpilastel oleks koolis hea.

Kooli murede ja rõõmude puhul palume pöörduda õpilasesinduse juhatuse liikmete poole.

Kui soovid midagi lahedat ja erilist korraldada, sul on häid häid mõtteid koolielu paremaks muutmiseks, siis tule liitu õpilasesindusega. Võta ühendust huvijuhiga.

ÕPILASESINDUSE JA KLASSIVANEMATE INFOMINUTID KOLMAPÄEVITI ESIMESE SUURE VAHETUNNI AJAL.

ÜLDKOOSOLEKUD KOLMAPÄEVITI KELL 15.30. ÄRA UNUSTA!

Õpilasesindusest veel:

Õpilasesindus ja õpilasomavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses:

“Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.„Teisisõnu tähendab mõiste „õpilasomavalitsus“ õpilaste õigust otsustada neid puudutavaid koolielu küsimusi ning selle õiguse teostamine toimub õpilasesinduse kaudu. NB! Õpilaste esinduskogu nimetatakse õpilasesinduseks (mitte õpilasomavalitsuseks)! Õpilasesindus on seaduslik organ.

Milleks on vaja õpilasesindust?
Õpilasesinduse roll koolielus on väga tähtis. Nii nagu demokraatlikule ühiskonnale kohane, peab kõikidel osapooltel olema sõnaõigus. Koolis, kui kohas, kus õpilased veedavad märkimisväärse osa oma elust peab olema sõnaõigus ka õpilastel. Ainult niimoodi saab tagada meeldiva mikrokliima. Õpilasesinduse olemasolu on kasulik ka kooli direktsioonile ja õpetajatele.
Õpilasesinduse roll koolielus:
* kaitseb õpilaste õigusi ja huve;* aitab kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisele ning arendamisele;* innustab vabatahtlikku loome- ja isetegevust;* aitab kaasa õpilaste vabaaja sisustamisele;
* õpilaste esindamine, nende arvamuse edastamine;
* on vahelüliks õpilaste ja õpetajate ning kooli juhtkonna vahel;* tõstab õpimotivatsiooni* vahendab infot

Kas õpilasesindus peab olema igas koolis?
Õpilasesinduse olemasolu koolis on vabatahtlik. Ei ole ju mõeldav, et igas pisikeses algkoolis oleks õpilasesindus. Samas mõnes väga aktiivses väiksemas koolis, miks mitte?! Õpilasesinduse moodustamise üle otsustavad õpilased ise.Õpilasesinduse moodustamisel tuleb kogu aeg meeles pidada märksõna „demokraatia“. Õpilasesindus on õpilaste poolt demokraatlikult valitud esindusorgan. Skeptiliselt tuleb suhtuda igasugusesse õpetajate isetegevusse õpilaste määramisel õpilasesindusse. Samuti tuleb meeles pidada, et õpetajatel ega ka direktoril ei ole õigust keelata õpilasesinduse moodustamist!Kuidas toimub õpilasesinduse moodustamine?Õpilasesinduse moodustamiseks soovitame kõigepealt õpilaste seas läbi arutada milleks ja kas teie kooli õpilastel on üldse õpilasesindust vaja. Kui olete jõudnud seisukohale, et õpilasesinduse moodustamine on vajalik, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, missugune valimissüsteem oleks teie koolile kõige sobilikum. Samuti on oluline, et peaksite enne õpilasesinduse moodustamist nõu ka kooli juhtkonna ja huvijuhiga.
Õpilasesinduse valimiseks on erinevaid võimalusi.
Üldiselt on enimlevinud kaks valimissüsteemi:- Igast klassist kindel arv delegaate (iga klass valib enda esindajad ise);- Üldised valimised (kandideerivad kõik kes tahavad, valimisel klassi ei arvestata);Samuti kasutatakse piiramatu arvu liikmete moodust (liikmete valimist ei toimu, vabatahtlikkuse printsiip). See süsteem on aktsepteeritav üksnes väiksemates koolides, kus õpilasi vähem.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb veel:“Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.“Seega on järgmine samm peale õpilasesinduse valimiste toimumist õpilasesinduse põhimääruse koostamine. Põhimäärus on dokument, kus on kirjas õpilasesinduse moodustamise kord, struktuur, õigused, kohustused, eesmärgid .

Kes võivad kuuluda õpilasesindusse ja kellel on õigus õpilasesindust valida?
Õpilasesindusse võivad kuuluda õpilaskonna esindajad ehk siis vastava kooli õpilased. Tavaliselt on õpilased ise kehtestanud õpilasesindusse kuulumiseks vanusepiirangu. Näiteks gümnaasiumide puhul on laialt levinud õpilasesindusse kuulumise alampiiriks 6.klass. On koole, kus õpilasesindus tegutseb ainult gümnaasiumi osas, aga ka koole, kus õpilasesindusse saavad kuuluda ka näiteks 5.klassi õpilased (põhikoolid). Vanusepiirangu kehtestamine on mõistlik, sest alles kooliteed alustavad õpilased ei ole tavaliselt veel valmis tähtsates asjades kaasa rääkima, kuid piirangu kehtestamisel ei tohiks ka liiale minna – nt ainult gümnaasiumiastmes tegutsev õpilasesindus kitsendab oluliselt põhikooliosas õppivate õpilaste õigusi. Mõistlik alampiir õpilasesindusse kuulumiseks on 6.klass. NB! Alampiir peab olema õpilaskonna kokkulepe, mitte huvijuhi, direktori või muu kooli töötaja käsk! Valimisõigus kattub tavaliselt kandideerimisõigusega (nt kui õpilasesindusse võivad kuuluda 6.-12-klassi õpilased, siis õpilasesindust võivad valida samuti 6.-12.klassi õpilased).

Millised õigused on õpilaskonnal ja õpilasesindusel?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb:Õpilaskonnal on õigus:1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.“Õpilasesinduse peamised tegevused ongi seotud erinevate koolielu probleemide lahendamisega, ettepanekute tegemisega juhtkonnale ning tunnivälise tegevuse organiseerimisega. Näiteks on õpilasesindustel täita tähtis roll kooli toitlustamisprobleemide lahendamisel, samuti huvitegevuse organiseerimisel ja ürituste korraldamisel. Õpilasesinduse esindajal on õigus osa võtta kooli õppenõukogu koosolekutest, gümnaasiumis ka õigus kuuluda kooli hoolekogusse.
Allikas http://www.escu.ee/

Õpilasesinduste Liidu poolt väljaantud Õpilasesinduse aabitsas on kirjas, et Õpilasesindus on mitteformaalne kodanikualgatusel põhinev ühendus, mis annab teotahtelistele õpilastele õiguse esindada ja kaitsta õpilaskonda nii koolis kui ka kooliväliselt. Õpilasesinduse esmaseks ja kõige täht­samaks ülesandeks on koolipere õiguste ja huvide kaitsmine ning edendamine. ÕE esin­dab õpilaste arvamusi ning püüab igapäevast koolielu omanäolisemaks ja elavamaks muuta. Oluline on samuti õpilasesindajate aktiivne osavõtt nii kooli, omavalitsuse kui ka riigi tasandil toimuvatest hariduselu puudutavatest arenguprotsessidest.

Õpilasesindus ei ole ainult selleks, et korraldada mingeid pidusid ja üritusi. Õpilasesindus koolis on loodud ka selleks, et kooli taset tõsta ja kooli tugevust edendada. Kui kool looks tingimused ja kui oleks võimalik vähehaaval hakata kooli juhtkonna ja õpilaste vahel koostööd tegema, siis tekiks ka õpilaste hulgas suurem initsiatiiv, oleks prestiižiküsimus kuuluda Õpilasesindusse ja osaleda üritustel. Õpilasesindus ise on koolile kasulikud olles kooli ja direktsiooni häälekandjaks ning aidata kooli juhtkonna ja õpilaste vahel sidet pidada. Kooli juhtkond saab Õpilasesinduse kaudu paremat tagasisidet erinevate ürituste ja muude ettepanekute kohta.

E. Vilde nim Juuru Gümnaasiumi õpilaskogu (esinduse) eesmärgid on:

1. Tõsta õpilaskonna vastutust kooli ees ja kaitsta õpilaste huve ja seaduslikke õigusi.
2.Aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisele.
3. Järgida ja edendada kooli traditsioone.
4. Kujundada konkreetseid ja üksteist austavaid käitumistavasid õpilaste omavahelises suhtluses, suhetes õpetajate ja kooli juhtkonnaga.
4. Aidata kaasa koolielu probleemide lahendamisele.
5. Seista hariduse kvaliteedi, õpikeskkonna parandamise ja õpimotivatsiooni töstmise eest.
6.Saada juhtimis- ja meeskonnatöö kogemusi.