esmaspäev, 2. november 2009

Gis- ja geograafia teabepäev

Kolmapäeval, 18. novembril 2009 toimub Eesti Rahvusraamatukogus juba viiendat korda geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev GEOGRAAFIA PANEB PAIKA, kus ettekannetega esinevad tunnustatud õpetajad, õppejõud ja GIS spetsialistid nii avalikust kui ka erasektorist.

Vaata kava.
Osavõtust palume teatada 16. novembrini

Lisaks:

TARKVARALAHENDUSTE JA KAARTIDE ESITLUSED NING VEEBIVIKTORIIN
kella 9.30-17.00 fuajees.

ARVUTIKLASS
Geograafiaõpetajatele ja koolide IT spetsialistidele on avatud arvutiklass.Tutvustatakse arvuti kasutamise võimalusi geograafia õpetamisel, iga osaleja saab koostada teemakaarte. Tunnid algavad 11.00, 13.00 ja 15.00 ning kestavad 45 min.
Eelregistreerimine 10. novembrini e-postile info@rahvusraamatukogu.ee või mari.orro@rahvusraamatukogu.ee.

EKSKURSIOONID
Ettekannete vaheaegadel (12.00-13.00 ja 14.30-15.00) saab osaleda ekskursioonidel Rahvusraamatukogu kartograafia- ja geograafiasaali. Tutvustatakse kaarte ja atlasi, erialast kirjandust ning infootsivõimalusi.
Eelregistreerimine 10. novembrini e-postile info@rahvusraamatukogu.eevõi mari.orro@rahvusraamatukogu.ee.

ÕPILASTE JOONISTUSTE NÄITUS JA VÕITJATE AUTASUSTAMINE
Kevadel toimunud joonistusvõistluseleELU GLOBALISEERUVAS MAAILMAS saabunud tööde näitus.
Võitjate autasustamine algab kell 15.00 konverentsisaalis.

Lisainfo:

Rita Enna (teabepäeva projektijuht)
Tel: 630 7368
E-post: Rita.Enna@rahvusraamatukogu.ee
www.rahvusraamatukogu.ee/gispaev

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

Tere tulemast Juuru kooli huvitegevuse lehele

Paljude vanemate ürituste pilte vaadake siit ehk fotoalbum.ee-s kasutaja eli4 Viimaste kuude ürituste pildid SIIN Ehk fotoalbum.ee-s kasutaja juurugymnaasium Kui sul on midagi selle vastu, et sinust on pilt üleval, siis anna sellest mulle teada juuruhuvijuht@hot.ee. KUI SOOVID LUGEDA TOIMUNUD SÜNDMUSTE KOHTA, SIIS KLIKI ALLOLEVATELE POSTITUSTELE ja sealt leiad vastava kuu sündmuse kohta infot. Vaadake reklaamvideot, mille tegi Keiu Reimann (kooli õpilasesinduse president) Rapla Rada ürituse jaoks. Video on kiirelt tehtud, andke väiksed vead andeks ;)

Mis on huvitegevus, huvitöö, mitteformaalne õppimine?

Eesti Vabariigi haridusseaduse (1992) kohaselt on huvialaharidus teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis lisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, samuti aitab inimesel elu ja toga toime tulla.

Huvitöö eesmärgid:

* Pakkuda võimalust mitmekülgseks kultuuriliseks, sportlikuks ja loominguliselt tegevuseks.
* Anda õpilastele võimalusi tunda rõõmu kordaminekutest, õpetada neid oma kordaminekuid ära tundma ja rõõmu väljendama
* Kujundada lastes ja noortes elutervet hoiakut, loovat ja kriitilist mõtlemisviisi.
* Pakkuda võimaluse korral tänapäeva kiires elutempos lastele ja nende vanematele võimalust osa saada kultuurisündmustest, mis liidavad perekonda.
* Aidata lastel ja noortel teostada nende väärt mõtteid, toetada ja suunata nende püüdlusi.
* Õpetada käitumiskultuuri.
* Arendada lugupidamist eesti ja teiste rahvaste kultuuride, kommete ja religiooni vastu.
* Kujundada õpilastes järjepidevat vajadust osaleda erinevates kultuurisündmustes koolis, kodukohas, vabariigis.
* Võtta võimalikult palju osa erinevatest konkurssidest ja projektidest, et õpilastel tekiks ühtlasi tahtmine ja hasart esindada oma kooli Eestis ja mujalgi laias ilmas.

Noppeid Koolipedagoogika kursusetööst.
- Läbi koolitundide on võimalik õpilastes arendada isiksuse omadusi. Tänapäeva kool peaks olema keskkond, kus noor inimene kujundab oma väärtushinnangud ja plaanid edaspidiseks. Olulisemaks muutub õpilase kui isiksuse arendamine läbi õppimist toetavate tegevuste – huvitegevuse ja huvihariduse. Läbi huvitegevuse kujunevad noore inimese praktilised ja kogemuslikud oskused. Huvitegevus koolides ja huviharidus huvikoolides tagab meie noorte mitmekülgse arengu.

- Huviharidusstandardi (2007) kohaselt on huvihariduse eesmärk luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Huviharidus:
1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
3) toetab noore arengut, iseseisvus, omalagatust, initsiatiivi, aktiivsust;
4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.

- Huvitegevust võib nimetada ka mitteformaalseks õppimiseks, mis soodustab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist. Selline õppimine toimub kursuste, koolituste, õpiringide, projektide vm ühiskondliku tegevuse raames või muus õppijale sobivas vormis väljaspool formaalset haridussüsteemi. Nii loob see ühtlasi lisaväärtust õppimisele muudes vormides ning täiendab seega nii kooliharidust kui igapäevaelus asetleidva sotsiaaliseerumise käigus.

- Huvitegevuse kohta (nt üldhariduskoolide juures huviringides toimuva töö) annab väga põgusalt infot Noorsootöö strateegia 2006-2013 (2006), mis ütleb, et huvitegevus on lühiajaline süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vaba ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal.

Huviringide eesmärk
Huviringide töö eesmärk on üldiselt pakkuda õpilastele arendavat ja sihipärast õppetöövälist tegevust, mis võimaldaks noortel avastada neis leiduvaid häid ja kasulikke oskusi, võimeid ja väärtusi, millede varajane avastamine ja arendamine aitaks neid oluliselt ka edaspidiste karjäärivalikute tegemisel, soodustaks sihipärast isiksuse arengut ja aitaks vältida koolist väljalangemist. Samuti arendab sihipärane huvitegevus noorte sotsiaalseid oskusi, propageerib positiivseid väärtushinnanguid ja ühtekuuluvustunnet, avardab silmaringi ning aitab vältida noorte kaldumist kuritegevusele ja meelemürkide kasutamisele.

Loe ka http://www.mitteformaalne.ee/

Huvitegevus

Vaba aeg on see, mis Sul koolis ja tööl käimisest üle jääb.

Üks võimalus veeta vaba aega on tegeleda oma hobiga .
Sul on võimalus endale meelepärane oskus omandada huvikoolis, -majas, noortekeskuses, kuuludes mingisse noorteorganisatsiooni jms.
Sageli võib olla nii, et kooliajal alanud huviala on väga põhjalik ja aitab hiljem valida eriala.

Kui Sa ei oska oma vaba aega sisustada, tahad liituda mõne klubi või ringi tööga, siis loe alljärgnevaid nõuandeid.

1.Uuri, millised on vaba aja veetmise võimalused Sinu kodukohas.

2. Vali nende hulgast meelepärane, otsi endale sobiv ring või klubi.
Võid valida endale esialagu mitu erinevat ringi või huviklubi ja hilisema osalemise käigus otsustada, milline on sinule sobivaim.

3. Jälgi, et hobid ei hakkaks segama õppetööd.
Kindlasti tee enne ära koolitööd ja alles siis otsusta, kui palju aega saad kulutada vaba aja ürituste peale. Kui koolinädalad on pingelised, siis võid huvitegevuse planeerida nädalavahetusele.

4. Huviala võib olla seotud või aidata Sind tulevase eriala valikul.
Näiteks kui Sa oled kooli ajal olnud looduse uurija ja osalenud ka õpilaste teadustöös, siis hiljem võid minna õppima bioloogiat või metsandust. Ühe ja sama huvialaga tegelemine võib kesta terve inimese eluaja.

5. Hobid aitavad Sind koolitööst puhata ja uut energiat koguda.
Kuna koolitöö võib olla kohati üsna raske, siis teistsugune tegevus aitab paremini energiat taastada. Näiteks peale koolipäeva või nädalavahetusel võib vahelduseks vaimsele tööle hoopis sportlikult aega veeta.

6. Huviringides kohtad uusi inimesi ja seega saad oma tutvusringkonda laiendada.
Huviringidesse tuleb inimesi erinevatest koolidest, Sul on võimalik nendega tuttavaks saada ja ehk leiad endale uusi sõprugi.

7. Huvialaga tegelemine võib aidata Sul töökohta leida.
Huvialaringides omandatud teadmised ja praktilised oskused tulevad Sulle töökoha otsingul kasuks.